
Desizaun histΓ³rika ida husi Governu KonstitusionΓ‘l da-sia lideradu husi Sua EselΓ©nsia Kay Rala Xanana GusmΓ£o, mak foku dezenvolvimentu petrΓ³leu neβebΓ© antes planeadu atu hariβi iha Betano, sofre realiΓ±amentu estratΓ©jiku signifikativu. Determina ona katak, refinaria no instalasaun petrokΓmika neβebΓ© antes neβe prevista ba Betano, agora sei transfere ba Natarbora. Medida ida neβe atu hadiβa efisiΓ©nsia operasionΓ‘l, kria sinergia iha indΓΊstria petrolΓfera no hamenus impaktu ambiental.
Durante sosializasaun kona-ba implementasaun projektu Kosta SΓΊl ba komunidade no autoridade lokΓ‘l iha Betanu, Sua EselΓ©lensia Ministru PetrΓ³leu no Rekursus fahe planu governu no planu mestre husi TIMOR GAP E.P. Planu neβe envolve dezenvolvimentu infraestruturas neβebΓ© bele apoia GΓ‘s NaturΓ‘l Liquifeitu β GNL, petrokΓmika no operasaun refinaria iha fatin neβebΓ© estratΓ©jikamente viΓ‘vel.
Dezenvolvimentu iha Betanu sei la para, maibΓ© sei konsentra ba atividade agrΓkola, pekuΓ‘ria no atividade empreendimentu ekonΓ³mikuΒ neβebΓ© benefisia indΓΊstria petrolΓfera.Β Presidente Autoridade MunisipΓ‘l Manufahi konfiante katak, ho dezenvolvimentu Kosta Sul no mudansa estratΓ©jiku husi indΓΊstria ba Natarbora, kontinua dezepeΓ±a papel krusiΓ‘l, hodi hamoris ekonomiaΒ nasaun nian no materializa aspirasaun husu jerasaun neβebΓ© luta ba ukun rasik-an.
Mudansa politika governu nian, inklui mos planu atu garante katak, infraestruturas importante ba indΓΊstria estabelecida hanesan, portu no auto estrada no mos dezenvolvimentu husi prespetiva sustentabilidade ambiental no efisiensia ekonΓ³mika.
AlΓ©m de neβe, komprimissu atu lori Projetu Greater Sunrise mai rai-maran, alΓnea ho estratΓ©gia ida neβe, hodi garante operasionalidade husi fΓ‘brica GNL no indΓΊstria seluk neβebΓ© reforsa investimentu infraestruturas neβebΓ© kria ona no planeia atu kria, hodi hodi impulsiona substansialmente esforsu ba dezenvolvimentu ekonΓ³miku.