
Konstrusaun estrada entre Zumalai no Natarbora ho distánsia 76 sei fó impaktu diretu ba ekonomia lokál liu-husi kriasaun empregu entre rihun rua to’o rihun lima no benefisiu indiretu ba inisiativa empreendedora hanesan agrikultura, pekuária, hotelária, konstrusaun no seluk tan.
Iha sosializasaun no konsulta públika projetu autoestrada entre Zumalai-Natarbora ba akizisaun rai no propriedade ne’ebé sei afeta husi konstrusaun auto estrada ne’ebé realiza Sábadu ne’e iha Postu Administrativu Natarbora, Sua Ministru Petróleu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro deklara katak, governu kompromente atu aposta ba programa empoderamentu foin sa’e sira, atu bele partisipa iha projetu estratéjiku ne’e, ho koordenasaun direta ho autoridade lokál sira, la halo diskriminasaun no envolve joven iha munisípiu seluk, tanba Tasi Mane hanesan projetu nasionál.
Sua Eselénsia Ministru Monteiro fundamenta katak, implementasaun mega projetu auto estrada sei possibilita esforsu atu lori rekursu petrolíferu husi área offshore no onshore, hodi prosessa iha Natarbora iha futuru, liu-husi konetividade auto estrada entre Suai Supply Base ba zona indústria petrolífera Natarbora. Subliña katak, kondisaun infraestruturas hanesan aeroportu Suai, Auto Estrada hanesan baze ida ba esforsu nasionál, atu alkansa dezenvolvimentu kampu Greater Sunrise.
Relasiona ho àrea produtivu iha Natarbora ne’ebé mak sei afeta husi projetu, Sua Eselénsia Sekretariu Estadu Pekuária ne’ebé reprezenta Ministru Agrikultura, Peskas no Florestas José Viera fiar katak, auto estrada sei benefisia agrikultór sira, tanba ne’ e, apela ba komunidade afetadu atu nafatin intensiva produsaun iha àrea ne’ebé la afeta husi projetu, liu-husi kriasaun grupu no envolvimentu iha grupu juventude, komunitáriu no empreza, hodi atende nesesidade konsumu durante implementasaun projetu no governu prontu fó assisténsia ba hortikultura no pekuária.
Kona-ba preokupasaun possivél impaktu ambiental ne’ebé mai husi projektu auto estrada, Señor CEO no Prezidente TIMOR GAP, E.P., Rui Soares informa katak, dokumentu ba projetu ligadu ho kestaun ambientál submete ona ba Autoridade de Licenciamento Ambiental – ANLA, I.P., hodi halo avaliasaun, hodi defini kategoria husi auto estrada. Waihira tama iha kategoria A mak sei halo estudu detalladu no aprezenta planu ambientál no karik kategoria B mak sei prepara Planu Jestaun Ambiental – PJA. Sei realiza mos estudu kona-ba Avaliasaun ba Impaktu Ambientál – AIA hodi jere impaktu ambientál sei mosu husi projetu.
Atu garante susessu husi implementasaun projetu ne’e, Reprezentante Autoridade Munísipiu Manatutu husu kooperasaun husi Administradór Postu Administrativu Natarbora, líder komunitáriu no komunidade hotu, atu apoia ekipa téknika ne’ebé sei halo levantamentu dadus ba rai no propriedade, hodi aselera implementasaun projetu auto estrada ne’ebé hanesan komponente importante husi projetu dada kadoras husi kampu Greater Sunrise ba Natarbora.
Tuir dadus fotojeométrika husi TIMOR GAP, E.P., dadus uma ne’ ebé afeta husi Zumalai to’ o Natarbora liu atus walu, inklui iha Natarbora hamutuk 34, maibé ekipa interministeriál sei halo pré indentifikasaun, atu reforsa dadus fotojeométrika no mós uza drone, tanba dadus anteriór, foti iha tempu kalan no balun durante anin bo’ot, hafoin prosede ba publikasaun no kompensasaun.
Ekipa inteterministerial ne’ ebé sei halo levantamentu dadus, konstitui husi MPRM, MJ, MJDAC, MI, MAPF, MAE, MOP no MPIE ho objetivu atu assegura área ba implementasaun projetu, estabelese baze dadus ba kompensasaun no realokasaun no servisu bazeia ba rezolusaun governu 20/2014 ne’ ebé regula kompra no venda husi terenu no kria kompensasaun ba proprietáriu no utilizadores imveis afetadu, ne’ ebé valór kada sasan no rai afetadu sei taka sai tempu besik iha administrasaun suku hodi komunidade bele haré.