Sua Eselรฉnsia Ministru Petrรณleu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro, akompaรฑa husi Seรฑor Prezidente ANP, I.P., Gualdino do Carmo da Silva, Prezidente TIMOR GAP, E.P., Rui Soares, Prezidente MRT, E.P., Josรฉ Gonรงalves no Prezidente IGTL, I.P., Job Brites halo audiรฉnsia ho Komissaun D Parlamentu Nasional ba Assuntu Ekonomia no dezenvolvimentu, atu atualiza servisu ligadu ho petrรณleu no minierais no fรณ breafing ida relasiona ho ajenda vizia PN ba Austrรกlia.

Tuir Sua Eselรฉnsia Ministru Monteiro, Timor-Leste iha Total petroleum initially in place (kuantidade totรกl estimada husi petrรณleu no gรกs eziste iha rezervatรณriu antes inisia produsaun, inklui ida neโ€™ebรฉ identifikadu no seidauk deskobre maibรฉ iha potensialidade) entre 12 toโ€™o 13 billaun barรญs, waihira monetiza mak ekivalente billaun 500 dรณlar amerikanu husi explorasaun iha onshore no offshore.

Husi potensialidade hirak neโ€™e, Sua Eselรฉnsia Ministru destaka nesesidade investimentu setรณr pรบbliku no privadu iha setรณr petrรณleu no minerais, tanba demanda mundiรกl makaโ€™as. Maibรฉ ba indรบstria downstream husi Kosta Sรบl neโ€™ebรฉ iha efeitu multiplikadora, presiza iha kondisaun espesรญfika hanesan, infrastruturas fasilitadora, sistema legal no administrasaun neโ€™ebรฉ permite maiรณr investimentu.

Relasiona ho projetu petrolรญferu existente, Seรฑor Prezidente ANP, I.P., Gualdino do Carmo relata katak, eziste kontratu hamutuk 13 iha rai maran hanesan iha Covalima, Paulaka โ€“ Natarbora no Rarahana iha Lautem no Viqueque no iha tasi laran hanesan, Bayu Undan, Kitan, Chudich, Jahal & Kuda Tasi no projetu hotu konta ho partisipasaun husi TIMOR GAP, E.P. , hanesan parseiru no operadรณr.

Iha setรณr mineiru, Seรฑor Prezidente MRT, E.P, Josรฉ Gonรงalves tenik katak, entidade estatal neโ€™e hakarak transforma seitor minerais sai katalisadรณr ba kresimentu ekonรณmiku no dezenvolvimentu sosiรกl. Dadaun MRT, E.P. halo konsรณriu ho empreza mineira sira hodi implementa projetu 23, enkuantu bloku 4 seluk, entidade estatal neโ€™e sai naโ€™in no bloku 12 neโ€™ebรฉ Autoridade Nasional Minerias โ€“ ANM, I.P., atribui ona lisensa, sei iha hela prosesu atu assegura partisipasaun.

Iha biban neโ€™e Seรฑor Prezidente IGTL, I.P, Job Brites aprezenta servisu entidade neโ€™e iha estudu jeolรณjiku, estudu hidro jeolรณjiku no jeotรฉrmiku, risku jeolรณjiku, rekursu petrolรญferu no mineiru iha onshore no offshore, no mรณs produz kartografiku jeolรณjiku, mapeamentu jeolรณjiku, jurnal siรฉntifiku kona-ba rekursu naturais no hidrokarbonetu ho koolaborasaun ho entidade prestijiada seluk iha mundu.

Relasiona ho prosesu negosisaun ba Greater Sunrise, Sua Eselรฉnsia Ministru Monteiro tenik katak, governu intensifika preparasaun liu-husi estudu, diskussaun ho joint venture (Woodside, Osaka Gรกs no TIMOR GAP) no servisu nesesรกriu hodi opta Integraterd Developmente Downstream iha Kosta Sรบl, hodi assegura pozisaun Timor-Leste nian ba Kadoras mai Timor-Leste, hodi inisia konstrusaun iha tinan 2027 no 2028, hodi projeta ba produsaun iha tinan 2032.

Tamba neโ€™e, Seรฑor Prezidente TIMOR GAP, Rui Soares destaka servisu intensivu ligadu ho projetu Kosta Sรบl, hanesan tenderizasaun ba Auto Estrada no Suai Supply Base no mรณs servisu nesessรกriu sira neโ€™ebรฉ dadaun neโ€™e laโ€™o iha ร rea Natarbora, hodi assegura vizaun estratรฉjika estadu nian, hodi dada kadoras mai Timor-Leste.

Iha tempu badak, deputadu sira husi Komissaun D ba assuntu ekonomia no dezenvolvimentu sei halo vizita Planta Gรกs Naturรกl Liquifeitu โ€“ GNL iha Darwin, Austrรกlia neโ€™ebรฉ antes neโ€™e simu Gรกs husi Bayu Undan, maibรฉ hafoin remata produsaun planta neโ€™e sei simu gรกs husi Kampu Barrosa no sei instala fasilidade ba armajenamentu no prosesamentu gรกs Kรกrbonu diรณksida โ€“ CO2 husi Barrosa iha ร rea juridisaun Austrรกlia nian neโ€™ebรฉ kompoin petrรณleu no gรกs.

Seรฑor Prezidente Komissaun D, Ricardo Batista tenik katak, hanesan inisiativa husi Parlamentu Nasionรกl atu vizita ba Darwin GNL neโ€™ebรฉ jere husi Kompaรฑa Petrolรญfera Santos, atu harรฉ planta neโ€™ebรฉ antes neโ€™e simu gรกs husi Bayu Undan.

Sua Eselรฉnsia Ministru Petrรณleu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro tenik katak, ho produsaun Bayu Undan neโ€™ebรฉ para ona iha loron 4 fulan Juรฑu, Kontratu Fahe Produsaun (PSC โ€“ Sigla iha inglez) entre Timor-Leste ho Santos invรกlidu ona, hodi la permite atividade petrolรญfera iha Bayu Undan, maske Santos nafatin iha responsabilidade atu halo dezmantelamentu ba ekipamentu iha tempu besik, ho koorenasaun ho Autoridade Nasionรกl Petrรณleu โ€“ ANP, I.P..

Tuir Sua Eselรฉnsia, governu ho TIMOR GAP, E.P., analiza hela pedidu husi Santos neโ€™ebรฉ hakarak uza Plataforma Bayu Undan ba rezervatรณriu CO2, maibรฉ governu prefere Santos halo dezenvolvimentu paraleleu ba Bayu Undan ho rezerva atuรกl gรกs tcf (trillion cubic feet) ida, ekivalente รณleu 172 millaun barris, neโ€™ebรฉ valia 14 billaun dรณlar amerikanu, maibรฉ prosesu reprodusaun presiza tempu atu Timor-Leste bele hetan rendimentu husi kampu neโ€™e.

By mprm

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *

X

Warning: Illegal string offset 'share_counts' in /home/mprm/public_html/wp-content/plugins/simple-social-buttons/simple-social-buttons.php on line 477