
Sua Eselรฉnsia Ministru Petrรณleu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro, akompaรฑa husi Seรฑor Prezidente ANP, I.P., Gualdino do Carmo da Silva, Prezidente TIMOR GAP, E.P., Rui Soares, Prezidente MRT, E.P., Josรฉ Gonรงalves no Prezidente IGTL, I.P., Job Brites halo audiรฉnsia ho Komissaun D Parlamentu Nasional ba Assuntu Ekonomia no dezenvolvimentu, atu atualiza servisu ligadu ho petrรณleu no minierais no fรณ breafing ida relasiona ho ajenda vizia PN ba Austrรกlia.
Tuir Sua Eselรฉnsia Ministru Monteiro, Timor-Leste iha Total petroleum initially in place (kuantidade totรกl estimada husi petrรณleu no gรกs eziste iha rezervatรณriu antes inisia produsaun, inklui ida neโebรฉ identifikadu no seidauk deskobre maibรฉ iha potensialidade) entre 12 toโo 13 billaun barรญs, waihira monetiza mak ekivalente billaun 500 dรณlar amerikanu husi explorasaun iha onshore no offshore.
Husi potensialidade hirak neโe, Sua Eselรฉnsia Ministru destaka nesesidade investimentu setรณr pรบbliku no privadu iha setรณr petrรณleu no minerais, tanba demanda mundiรกl makaโas. Maibรฉ ba indรบstria downstream husi Kosta Sรบl neโebรฉ iha efeitu multiplikadora, presiza iha kondisaun espesรญfika hanesan, infrastruturas fasilitadora, sistema legal no administrasaun neโebรฉ permite maiรณr investimentu.
Relasiona ho projetu petrolรญferu existente, Seรฑor Prezidente ANP, I.P., Gualdino do Carmo relata katak, eziste kontratu hamutuk 13 iha rai maran hanesan iha Covalima, Paulaka โ Natarbora no Rarahana iha Lautem no Viqueque no iha tasi laran hanesan, Bayu Undan, Kitan, Chudich, Jahal & Kuda Tasi no projetu hotu konta ho partisipasaun husi TIMOR GAP, E.P. , hanesan parseiru no operadรณr.
Iha setรณr mineiru, Seรฑor Prezidente MRT, E.P, Josรฉ Gonรงalves tenik katak, entidade estatal neโe hakarak transforma seitor minerais sai katalisadรณr ba kresimentu ekonรณmiku no dezenvolvimentu sosiรกl. Dadaun MRT, E.P. halo konsรณriu ho empreza mineira sira hodi implementa projetu 23, enkuantu bloku 4 seluk, entidade estatal neโe sai naโin no bloku 12 neโebรฉ Autoridade Nasional Minerias โ ANM, I.P., atribui ona lisensa, sei iha hela prosesu atu assegura partisipasaun.
Iha biban neโe Seรฑor Prezidente IGTL, I.P, Job Brites aprezenta servisu entidade neโe iha estudu jeolรณjiku, estudu hidro jeolรณjiku no jeotรฉrmiku, risku jeolรณjiku, rekursu petrolรญferu no mineiru iha onshore no offshore, no mรณs produz kartografiku jeolรณjiku, mapeamentu jeolรณjiku, jurnal siรฉntifiku kona-ba rekursu naturais no hidrokarbonetu ho koolaborasaun ho entidade prestijiada seluk iha mundu.
Relasiona ho prosesu negosisaun ba Greater Sunrise, Sua Eselรฉnsia Ministru Monteiro tenik katak, governu intensifika preparasaun liu-husi estudu, diskussaun ho joint venture (Woodside, Osaka Gรกs no TIMOR GAP) no servisu nesesรกriu hodi opta Integraterd Developmente Downstream iha Kosta Sรบl, hodi assegura pozisaun Timor-Leste nian ba Kadoras mai Timor-Leste, hodi inisia konstrusaun iha tinan 2027 no 2028, hodi projeta ba produsaun iha tinan 2032.
Tamba neโe, Seรฑor Prezidente TIMOR GAP, Rui Soares destaka servisu intensivu ligadu ho projetu Kosta Sรบl, hanesan tenderizasaun ba Auto Estrada no Suai Supply Base no mรณs servisu nesessรกriu sira neโebรฉ dadaun neโe laโo iha ร rea Natarbora, hodi assegura vizaun estratรฉjika estadu nian, hodi dada kadoras mai Timor-Leste.
Iha tempu badak, deputadu sira husi Komissaun D ba assuntu ekonomia no dezenvolvimentu sei halo vizita Planta Gรกs Naturรกl Liquifeitu โ GNL iha Darwin, Austrรกlia neโebรฉ antes neโe simu Gรกs husi Bayu Undan, maibรฉ hafoin remata produsaun planta neโe sei simu gรกs husi Kampu Barrosa no sei instala fasilidade ba armajenamentu no prosesamentu gรกs Kรกrbonu diรณksida โ CO2 husi Barrosa iha ร rea juridisaun Austrรกlia nian neโebรฉ kompoin petrรณleu no gรกs.
Seรฑor Prezidente Komissaun D, Ricardo Batista tenik katak, hanesan inisiativa husi Parlamentu Nasionรกl atu vizita ba Darwin GNL neโebรฉ jere husi Kompaรฑa Petrolรญfera Santos, atu harรฉ planta neโebรฉ antes neโe simu gรกs husi Bayu Undan.
Sua Eselรฉnsia Ministru Petrรณleu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro tenik katak, ho produsaun Bayu Undan neโebรฉ para ona iha loron 4 fulan Juรฑu, Kontratu Fahe Produsaun (PSC โ Sigla iha inglez) entre Timor-Leste ho Santos invรกlidu ona, hodi la permite atividade petrolรญfera iha Bayu Undan, maske Santos nafatin iha responsabilidade atu halo dezmantelamentu ba ekipamentu iha tempu besik, ho koorenasaun ho Autoridade Nasionรกl Petrรณleu โ ANP, I.P..
Tuir Sua Eselรฉnsia, governu ho TIMOR GAP, E.P., analiza hela pedidu husi Santos neโebรฉ hakarak uza Plataforma Bayu Undan ba rezervatรณriu CO2, maibรฉ governu prefere Santos halo dezenvolvimentu paraleleu ba Bayu Undan ho rezerva atuรกl gรกs tcf (trillion cubic feet) ida, ekivalente รณleu 172 millaun barris, neโebรฉ valia 14 billaun dรณlar amerikanu, maibรฉ prosesu reprodusaun presiza tempu atu Timor-Leste bele hetan rendimentu husi kampu neโe.
