Sua Eselénsia Ministru Petróleu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro, akompaña husi Señor Prezidente ANP, I.P., Gualdino do Carmo da Silva, Prezidente TIMOR GAP, E.P., Rui Soares, Prezidente MRT, E.P., José Gonçalves no Prezidente IGTL, I.P., Job Brites halo audiénsia ho Komissaun D Parlamentu Nasional ba Assuntu Ekonomia no dezenvolvimentu, atu atualiza servisu ligadu ho petróleu no minierais no fó breafing ida relasiona ho ajenda vizia PN ba Austrália.

Tuir Sua Eselénsia Ministru Monteiro, Timor-Leste iha Total petroleum initially in place (kuantidade totál estimada husi petróleu no gás eziste iha rezervatóriu antes inisia produsaun, inklui ida ne’ebé identifikadu no seidauk deskobre maibé iha potensialidade) entre 12 to’o 13 billaun barís, waihira monetiza mak ekivalente billaun 500 dólar amerikanu husi explorasaun iha onshore no offshore.

Husi potensialidade hirak ne’e, Sua Eselénsia Ministru destaka nesesidade investimentu setór públiku no privadu iha setór petróleu no minerais, tanba demanda mundiál maka’as. Maibé ba indústria downstream husi Kosta Súl ne’ebé iha efeitu multiplikadora, presiza iha kondisaun espesífika hanesan, infrastruturas fasilitadora, sistema legal no administrasaun ne’ebé permite maiór investimentu.

Relasiona ho projetu petrolíferu existente, Señor Prezidente ANP, I.P., Gualdino do Carmo relata katak, eziste kontratu hamutuk 13 iha rai maran hanesan iha Covalima, Paulaka – Natarbora no Rarahana iha Lautem no Viqueque no iha tasi laran hanesan, Bayu Undan, Kitan, Chudich, Jahal & Kuda Tasi no projetu hotu konta ho partisipasaun husi TIMOR GAP, E.P. , hanesan parseiru no operadór.

Iha setór mineiru, Señor Prezidente MRT, E.P, José Gonçalves tenik katak, entidade estatal ne’e hakarak transforma seitor minerais sai katalisadór ba kresimentu ekonómiku no dezenvolvimentu sosiál. Dadaun MRT, E.P. halo konsóriu ho empreza mineira sira hodi implementa projetu 23, enkuantu bloku 4 seluk, entidade estatal ne’e sai na’in no bloku 12 ne’ebé Autoridade Nasional Minerias – ANM, I.P., atribui ona lisensa, sei iha hela prosesu atu assegura partisipasaun.

Iha biban ne’e Señor Prezidente IGTL, I.P, Job Brites aprezenta servisu entidade ne’e iha estudu jeolójiku, estudu hidro jeolójiku no jeotérmiku, risku jeolójiku, rekursu petrolíferu no mineiru iha onshore no offshore, no mós produz kartografiku jeolójiku, mapeamentu jeolójiku, jurnal siéntifiku kona-ba rekursu naturais no hidrokarbonetu ho koolaborasaun ho entidade prestijiada seluk iha mundu.

Relasiona ho prosesu negosisaun ba Greater Sunrise, Sua Eselénsia Ministru Monteiro tenik katak, governu intensifika preparasaun liu-husi estudu, diskussaun ho joint venture (Woodside, Osaka Gás no TIMOR GAP) no servisu nesesáriu hodi opta Integraterd Developmente Downstream iha Kosta Súl, hodi assegura pozisaun Timor-Leste nian ba Kadoras mai Timor-Leste, hodi inisia konstrusaun iha tinan 2027 no 2028, hodi projeta ba produsaun iha tinan 2032.

Tamba ne’e, Señor Prezidente TIMOR GAP, Rui Soares destaka servisu intensivu ligadu ho projetu Kosta Súl, hanesan tenderizasaun ba Auto Estrada no Suai Supply Base no mós servisu nesessáriu sira ne’ebé dadaun ne’e la’o iha àrea Natarbora, hodi assegura vizaun estratéjika estadu nian, hodi dada kadoras mai Timor-Leste.

Iha tempu badak, deputadu sira husi Komissaun D ba assuntu ekonomia no dezenvolvimentu sei halo vizita Planta Gás Naturál Liquifeitu – GNL iha Darwin, Austrália ne’ebé antes ne’e simu Gás husi Bayu Undan, maibé hafoin remata produsaun planta ne’e sei simu gás husi Kampu Barrosa no sei instala fasilidade ba armajenamentu no prosesamentu gás Kárbonu dióksida – CO2 husi Barrosa iha àrea juridisaun Austrália nian ne’ebé kompoin petróleu no gás.

Señor Prezidente Komissaun D, Ricardo Batista tenik katak, hanesan inisiativa husi Parlamentu Nasionál atu vizita ba Darwin GNL ne’ebé jere husi Kompaña Petrolífera Santos, atu haré planta ne’ebé antes ne’e simu gás husi Bayu Undan.

Sua Eselénsia Ministru Petróleu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro tenik katak, ho produsaun Bayu Undan ne’ebé para ona iha loron 4 fulan Juñu, Kontratu Fahe Produsaun (PSC – Sigla iha inglez) entre Timor-Leste ho Santos inválidu ona, hodi la permite atividade petrolífera iha Bayu Undan, maske Santos nafatin iha responsabilidade atu halo dezmantelamentu ba ekipamentu iha tempu besik, ho koorenasaun ho Autoridade Nasionál Petróleu – ANP, I.P..

Tuir Sua Eselénsia, governu ho TIMOR GAP, E.P., analiza hela pedidu husi Santos ne’ebé hakarak uza Plataforma Bayu Undan ba rezervatóriu CO2, maibé governu prefere Santos halo dezenvolvimentu paraleleu ba Bayu Undan ho rezerva atuál gás tcf (trillion cubic feet) ida, ekivalente óleu 172 millaun barris, ne’ebé valia 14 billaun dólar amerikanu, maibé prosesu reprodusaun presiza tempu atu Timor-Leste bele hetan rendimentu husi kampu ne’e.

By mprm

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *

X

Warning: Illegal string offset 'share_counts' in /home/mprm/public_html/wp-content/plugins/simple-social-buttons/simple-social-buttons.php on line 477