Sua EselΓ©nsia Ministru PetrΓ³leu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro, akompaΓ±a husi SeΓ±or Prezidente ANP, I.P., Gualdino do Carmo da Silva, Prezidente TIMOR GAP, E.P., Rui Soares, Prezidente MRT, E.P., JosΓ© GonΓ§alves no Prezidente IGTL, I.P., Job Brites halo audiΓ©nsia ho Komissaun D Parlamentu Nasional ba Assuntu Ekonomia no dezenvolvimentu, atu atualiza servisu ligadu ho petrΓ³leu no minierais no fΓ³ breafing ida relasiona ho ajenda vizia PN ba AustrΓ‘lia.

Tuir Sua EselΓ©nsia Ministru Monteiro, Timor-Leste iha Total petroleum initially in place (kuantidade totΓ‘l estimada husi petrΓ³leu no gΓ‘s eziste iha rezervatΓ³riu antes inisia produsaun, inklui ida ne’ebΓ© identifikadu no seidauk deskobre maibΓ© iha potensialidade) entre 12 to’o 13 billaun barΓ­s, waihira monetiza mak ekivalente billaun 500 dΓ³lar amerikanu husi explorasaun iha onshore no offshore.

Husi potensialidade hirak ne’e, Sua EselΓ©nsia Ministru destaka nesesidade investimentu setΓ³r pΓΊbliku no privadu iha setΓ³r petrΓ³leu no minerais, tanba demanda mundiΓ‘l maka’as. MaibΓ© ba indΓΊstria downstream husi Kosta SΓΊl ne’ebΓ© iha efeitu multiplikadora, presiza iha kondisaun espesΓ­fika hanesan, infrastruturas fasilitadora, sistema legal no administrasaun ne’ebΓ© permite maiΓ³r investimentu.

Relasiona ho projetu petrolΓ­feru existente, SeΓ±or Prezidente ANP, I.P., Gualdino do Carmo relata katak, eziste kontratu hamutuk 13 iha rai maran hanesan iha Covalima, Paulaka – Natarbora no Rarahana iha Lautem no Viqueque no iha tasi laran hanesan, Bayu Undan, Kitan, Chudich, Jahal & Kuda Tasi no projetu hotu konta ho partisipasaun husi TIMOR GAP, E.P. , hanesan parseiru no operadΓ³r.

Iha setΓ³r mineiru, SeΓ±or Prezidente MRT, E.P, JosΓ© GonΓ§alves tenik katak, entidade estatal ne’e hakarak transforma seitor minerais sai katalisadΓ³r ba kresimentu ekonΓ³miku no dezenvolvimentu sosiΓ‘l. Dadaun MRT, E.P. halo konsΓ³riu ho empreza mineira sira hodi implementa projetu 23, enkuantu bloku 4 seluk, entidade estatal ne’e sai na’in no bloku 12 ne’ebΓ© Autoridade Nasional Minerias – ANM, I.P., atribui ona lisensa, sei iha hela prosesu atu assegura partisipasaun.

Iha biban ne’e SeΓ±or Prezidente IGTL, I.P, Job Brites aprezenta servisu entidade ne’e iha estudu jeolΓ³jiku, estudu hidro jeolΓ³jiku no jeotΓ©rmiku, risku jeolΓ³jiku, rekursu petrolΓ­feru no mineiru iha onshore no offshore, no mΓ³s produz kartografiku jeolΓ³jiku, mapeamentu jeolΓ³jiku, jurnal siΓ©ntifiku kona-ba rekursu naturais no hidrokarbonetu ho koolaborasaun ho entidade prestijiada seluk iha mundu.

Relasiona ho prosesu negosisaun ba Greater Sunrise, Sua EselΓ©nsia Ministru Monteiro tenik katak, governu intensifika preparasaun liu-husi estudu, diskussaun ho joint venture (Woodside, Osaka GΓ‘s no TIMOR GAP) no servisu nesesΓ‘riu hodi opta Integraterd Developmente Downstream iha Kosta SΓΊl, hodi assegura pozisaun Timor-Leste nian ba Kadoras mai Timor-Leste, hodi inisia konstrusaun iha tinan 2027 no 2028, hodi projeta ba produsaun iha tinan 2032.

Tamba ne’e, SeΓ±or Prezidente TIMOR GAP, Rui Soares destaka servisu intensivu ligadu ho projetu Kosta SΓΊl, hanesan tenderizasaun ba Auto Estrada no Suai Supply Base no mΓ³s servisu nesessΓ‘riu sira ne’ebΓ© dadaun ne’e la’o iha Γ rea Natarbora, hodi assegura vizaun estratΓ©jika estadu nian, hodi dada kadoras mai Timor-Leste.

Iha tempu badak, deputadu sira husi Komissaun D ba assuntu ekonomia no dezenvolvimentu sei halo vizita Planta GΓ‘s NaturΓ‘l Liquifeitu – GNL iha Darwin, AustrΓ‘lia ne’ebΓ© antes ne’e simu GΓ‘s husi Bayu Undan, maibΓ© hafoin remata produsaun planta ne’e sei simu gΓ‘s husi Kampu Barrosa no sei instala fasilidade ba armajenamentu no prosesamentu gΓ‘s KΓ‘rbonu diΓ³ksida – CO2 husi Barrosa iha Γ rea juridisaun AustrΓ‘lia nian ne’ebΓ© kompoin petrΓ³leu no gΓ‘s.

SeΓ±or Prezidente Komissaun D, Ricardo Batista tenik katak, hanesan inisiativa husi Parlamentu NasionΓ‘l atu vizita ba Darwin GNL ne’ebΓ© jere husi KompaΓ±a PetrolΓ­fera Santos, atu harΓ© planta ne’ebΓ© antes ne’e simu gΓ‘s husi Bayu Undan.

Sua EselΓ©nsia Ministru PetrΓ³leu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro tenik katak, ho produsaun Bayu Undan ne’ebΓ© para ona iha loron 4 fulan JuΓ±u, Kontratu Fahe Produsaun (PSC – Sigla iha inglez) entre Timor-Leste ho Santos invΓ‘lidu ona, hodi la permite atividade petrolΓ­fera iha Bayu Undan, maske Santos nafatin iha responsabilidade atu halo dezmantelamentu ba ekipamentu iha tempu besik, ho koorenasaun ho Autoridade NasionΓ‘l PetrΓ³leu – ANP, I.P..

Tuir Sua EselΓ©nsia, governu ho TIMOR GAP, E.P., analiza hela pedidu husi Santos ne’ebΓ© hakarak uza Plataforma Bayu Undan ba rezervatΓ³riu CO2, maibΓ© governu prefere Santos halo dezenvolvimentu paraleleu ba Bayu Undan ho rezerva atuΓ‘l gΓ‘s tcf (trillion cubic feet) ida, ekivalente Γ³leu 172 millaun barris, ne’ebΓ© valia 14 billaun dΓ³lar amerikanu, maibΓ© prosesu reprodusaun presiza tempu atu Timor-Leste bele hetan rendimentu husi kampu ne’e.

By mprm

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *

X

Warning: Illegal string offset 'share_counts' in /home/mprm/public_html/wp-content/plugins/simple-social-buttons/simple-social-buttons.php on line 477