
Sua EselΓ©nsia Ministru PetrΓ³leu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro, akompaΓ±a husi SeΓ±or Prezidente ANP, I.P., Gualdino do Carmo da Silva, Prezidente TIMOR GAP, E.P., Rui Soares, Prezidente MRT, E.P., JosΓ© GonΓ§alves no Prezidente IGTL, I.P., Job Brites halo audiΓ©nsia ho Komissaun D Parlamentu Nasional ba Assuntu Ekonomia no dezenvolvimentu, atu atualiza servisu ligadu ho petrΓ³leu no minierais no fΓ³ breafing ida relasiona ho ajenda vizia PN ba AustrΓ‘lia.
Tuir Sua EselΓ©nsia Ministru Monteiro, Timor-Leste iha Total petroleum initially in place (kuantidade totΓ‘l estimada husi petrΓ³leu no gΓ‘s eziste iha rezervatΓ³riu antes inisia produsaun, inklui ida neβebΓ© identifikadu no seidauk deskobre maibΓ© iha potensialidade) entre 12 toβo 13 billaun barΓs, waihira monetiza mak ekivalente billaun 500 dΓ³lar amerikanu husi explorasaun iha onshore no offshore.
Husi potensialidade hirak neβe, Sua EselΓ©nsia Ministru destaka nesesidade investimentu setΓ³r pΓΊbliku no privadu iha setΓ³r petrΓ³leu no minerais, tanba demanda mundiΓ‘l makaβas. MaibΓ© ba indΓΊstria downstream husi Kosta SΓΊl neβebΓ© iha efeitu multiplikadora, presiza iha kondisaun espesΓfika hanesan, infrastruturas fasilitadora, sistema legal no administrasaun neβebΓ© permite maiΓ³r investimentu.
Relasiona ho projetu petrolΓferu existente, SeΓ±or Prezidente ANP, I.P., Gualdino do Carmo relata katak, eziste kontratu hamutuk 13 iha rai maran hanesan iha Covalima, Paulaka β Natarbora no Rarahana iha Lautem no Viqueque no iha tasi laran hanesan, Bayu Undan, Kitan, Chudich, Jahal & Kuda Tasi no projetu hotu konta ho partisipasaun husi TIMOR GAP, E.P. , hanesan parseiru no operadΓ³r.
Iha setΓ³r mineiru, SeΓ±or Prezidente MRT, E.P, JosΓ© GonΓ§alves tenik katak, entidade estatal neβe hakarak transforma seitor minerais sai katalisadΓ³r ba kresimentu ekonΓ³miku no dezenvolvimentu sosiΓ‘l. Dadaun MRT, E.P. halo konsΓ³riu ho empreza mineira sira hodi implementa projetu 23, enkuantu bloku 4 seluk, entidade estatal neβe sai naβin no bloku 12 neβebΓ© Autoridade Nasional Minerias β ANM, I.P., atribui ona lisensa, sei iha hela prosesu atu assegura partisipasaun.
Iha biban neβe SeΓ±or Prezidente IGTL, I.P, Job Brites aprezenta servisu entidade neβe iha estudu jeolΓ³jiku, estudu hidro jeolΓ³jiku no jeotΓ©rmiku, risku jeolΓ³jiku, rekursu petrolΓferu no mineiru iha onshore no offshore, no mΓ³s produz kartografiku jeolΓ³jiku, mapeamentu jeolΓ³jiku, jurnal siΓ©ntifiku kona-ba rekursu naturais no hidrokarbonetu ho koolaborasaun ho entidade prestijiada seluk iha mundu.
Relasiona ho prosesu negosisaun ba Greater Sunrise, Sua EselΓ©nsia Ministru Monteiro tenik katak, governu intensifika preparasaun liu-husi estudu, diskussaun ho joint venture (Woodside, Osaka GΓ‘s no TIMOR GAP) no servisu nesesΓ‘riu hodi opta Integraterd Developmente Downstream iha Kosta SΓΊl, hodi assegura pozisaun Timor-Leste nian ba Kadoras mai Timor-Leste, hodi inisia konstrusaun iha tinan 2027 no 2028, hodi projeta ba produsaun iha tinan 2032.
Tamba neβe, SeΓ±or Prezidente TIMOR GAP, Rui Soares destaka servisu intensivu ligadu ho projetu Kosta SΓΊl, hanesan tenderizasaun ba Auto Estrada no Suai Supply Base no mΓ³s servisu nesessΓ‘riu sira neβebΓ© dadaun neβe laβo iha Γ rea Natarbora, hodi assegura vizaun estratΓ©jika estadu nian, hodi dada kadoras mai Timor-Leste.
Iha tempu badak, deputadu sira husi Komissaun D ba assuntu ekonomia no dezenvolvimentu sei halo vizita Planta GΓ‘s NaturΓ‘l Liquifeitu β GNL iha Darwin, AustrΓ‘lia neβebΓ© antes neβe simu GΓ‘s husi Bayu Undan, maibΓ© hafoin remata produsaun planta neβe sei simu gΓ‘s husi Kampu Barrosa no sei instala fasilidade ba armajenamentu no prosesamentu gΓ‘s KΓ‘rbonu diΓ³ksida β CO2 husi Barrosa iha Γ rea juridisaun AustrΓ‘lia nian neβebΓ© kompoin petrΓ³leu no gΓ‘s.
SeΓ±or Prezidente Komissaun D, Ricardo Batista tenik katak, hanesan inisiativa husi Parlamentu NasionΓ‘l atu vizita ba Darwin GNL neβebΓ© jere husi KompaΓ±a PetrolΓfera Santos, atu harΓ© planta neβebΓ© antes neβe simu gΓ‘s husi Bayu Undan.
Sua EselΓ©nsia Ministru PetrΓ³leu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro tenik katak, ho produsaun Bayu Undan neβebΓ© para ona iha loron 4 fulan JuΓ±u, Kontratu Fahe Produsaun (PSC β Sigla iha inglez) entre Timor-Leste ho Santos invΓ‘lidu ona, hodi la permite atividade petrolΓfera iha Bayu Undan, maske Santos nafatin iha responsabilidade atu halo dezmantelamentu ba ekipamentu iha tempu besik, ho koorenasaun ho Autoridade NasionΓ‘l PetrΓ³leu β ANP, I.P..
Tuir Sua EselΓ©nsia, governu ho TIMOR GAP, E.P., analiza hela pedidu husi Santos neβebΓ© hakarak uza Plataforma Bayu Undan ba rezervatΓ³riu CO2, maibΓ© governu prefere Santos halo dezenvolvimentu paraleleu ba Bayu Undan ho rezerva atuΓ‘l gΓ‘s tcf (trillion cubic feet) ida, ekivalente Γ³leu 172 millaun barris, neβebΓ© valia 14 billaun dΓ³lar amerikanu, maibΓ© prosesu reprodusaun presiza tempu atu Timor-Leste bele hetan rendimentu husi kampu neβe.