
๐ฟ๐๐๐๐ ๐ฟ๐๐๐๐๐๐๐, 26 ๐๐ข๐ก๐ข๐๐๐ข 2026
Sua Eselรฉnsia Ministru Petrรณleu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro partisipa iha eventu komemorativu adezaun Timor-Leste ba ASEAN, neโebรฉ realiza iha Largo Lecidere, hodi komemora adezaun formal Timor-Leste ba ASEAN iha simeira ASEAN iha Malazia.
Reprezentante Embaxadรณr Malรกzia no Enkarregadu ASEAN tenik katak, Timor-Leste lori histรณria รบnika riku kultura ba ASEAN no kompromissu firme ba dame, demrokasia no kooperasaun rejionรกl no fiar katak, Timor-leste sei kontribui makaโas hodi fahe ba malu kona-ba polรญtika seguransa, kooperasaun, dezenvolvimentu ekonรณmiku no progressu sรณsiu kultural. Nasaun membru ASEAN sei koolabora estreitamente ho Timor-Leste hodi hariโi paz, properiedade no sentradu iha ema, hodi hamutuk halo ASEAN sai reziliente, inkiluziivu no sustentabilidade.
Hafoin adere ofisialmente ba ASEAN iha Malรกzia, Sua Eselรฉnsia Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmรฃo aprezenta gratidaun klean ba estadu membru, Prezidente ASEAN, Sekretariadu no parseiru ba diรกlogu, neโebรฉ depozita konfiansa, insentiva no solidarize, hodi Timor-Leste alkansa momentu histรณriku neโebรฉ Timo-Leste aprezenta kandidatura iha tinan 2011, tanba adezaun neโe laโos deโit realizasaun mehi, maibรฉ afirmasaun forte husi Timor-Leste nia jornada, neโebรฉ marka ho reziliรฉnsia, determinasaun no esperansa.
Tuir Xefe Governu, Timor-leste kompromete atu fahe valor fundamental sira ASEAN nian, hanesan respeitu mรบtua, kooperasaun pasรญfika, unidade iha viversidade no soliedariedade rejionรกl. Alkansu ida sei lori oportunidade barak iha komรฉrsiu, investimentu, edukasuan no ekonomia djital no Timor-Leste pronto atu aprende, ba inovasaun no governasaun diak, hametin instituisaun ba dezenvolvimentu sustentรกvel.
