π‘ƒπ‘Žπ‘Ÿπ‘™π‘Žπ‘šπ‘’π‘›π‘‘π‘’ π‘π‘Žπ‘ π‘–π‘œπ‘›π‘ŽΜπ‘™, 07 π‘π‘œπ‘£π‘’π‘šπ‘π‘Ÿπ‘’ 2025

Parlamentu NasionΓ‘l aprova proposta Orsamentu JerΓ‘l Estadu – OJE 2026 ho valΓ³r liu billaun rua, ho votus afavΓ³r 42, abstensaun 23 no kontra 0.

Durante aprezentasaun, deputadu sira kestiona kona-ba projetu Tasi Mane, dezenvolvimentu Kampu Greater Sunrise, situasaun husi kampu Bayu Undan no investimentu seluk iha onshore no offshore.

Relasiona ho estudus ne’ebΓ© realiza iha Beasu, MunisΓ­piu Viqueque, antes mudansa instalsaun planta TLNG ba Natarbora, Sua EselΓ©nsia Primeiru Ministru Kay Rala Xanana GusmΓ£o deklara katak, dadus husi estudu ne’e konvense Konsellu Konsiliasaun ObrigatΓ³ria hodi simu Timor-Leste nia exijΓ©nsia atu dada kadoras husi Greater Sunrise mai Timor-Leste no ekipa husi Komissaun konsege vizita ba Suai hodi buka hatene pozisaun husi Timor-Leste nian.

Sua EselΓ©nsia Ministru Monteiro mos fundamenta katak, kombinasaun planta TLNG husi BeaΓ§o ba Natarbora no planta refinaria no petrokimika husi Betanu ba Natarbora sei rezulta sinerjia tΓ©kniku, hodi uza mΓ‘xima fasilidade existente, kontribui ba poupansa billaun ida resin, ba konstrusaun ba infraestruturas fasilitadoras. Mudansa estratΓ©jiku ne’e mos assegura jestaun ambientΓ‘l iha future.

Ba Sua EselΓ©nsia Ministru Monteiro, la iha razaun ne’ebΓ© sai impedimentu ba kadoras mai Timor-Leste ne’ebΓ© tuir estudu husi Wood Group, projetu ne’e bele gasta dΓ³lar amerikanu billaun 18, maibΓ© la nesessΓ‘riamente mai husi Fundu PetrolΓ­feru, maske komponente balun tenke finansia husi governu.

Tuir estudu husi Wood Group, entre tinan 2032 to’o 2054, reseitas ne’ebΓ© mak Timor-Leste bele rekolla husi kampu Greater Sunrise hamutuk billaun 54, hafoin rekupera despeza 18 billaun ba instalasaun planta sira no rezulta kriasaun empregu hamutuk rihun 17, hasa’e Produtu Internu Brutu, trava Timor-Leste husi rai naruk fiscal (fiscal clift) no efeitu sΓ³siu ekonΓ³miku seluk.

Dadaun ne’e, prosesu negosiasaun tΓ©kniku no komersiΓ‘l lidera la’o hela, hodi finaliza Kontradu Fahe Produsaun, KΓ³diu Mineiru ba PetrΓ³leu no Regime Taxa. Governu mΓ³s prepara kondisaun nesesΓ‘ria hodi maximiza Timor-Leste nia partisipasaun, kriasaun ba infraestruturas fasilitadoras no aposta ba formasuan rekursus humanus.

Maske Bayu Undan la produz ona, sei iha rezerva ne’ebΓ© ekivalente ho billaun walu. Hodi dezenvolve kampu Bayu Undan, existe proposta hanesan dezmantelamentu total ka parsial, Kaptura no Armajendamentu Karbonu (CCS – Sigla iha Inglez), maibΓ© governu hakarak opta kombinasaun Bayu Undan ho kampu Chudich, atu kanaliza gΓ‘s mai Timor-Leste, hodi kontinua kontribui reseitas ba estadu.

Hodi hein produsaun husi Kampu Bayu Undan II no Greater Sunrise, governu liu-husi TIMOR GAP hamutuk ho Finders Energy sei dezenvolve Jahal Kuda Tasi hodi projeta ba produsaun entre tinan 2027 ka 2028, estudu ENI ba Γ‘rea entrre Bayu Undan no Greater Sunrise, perfurasaun ba kampu tolu iha Covalima no prevΓ© perfurasaun kampu rua tan, realizasaun estudu sΓ­smiku ba Pualaka iha Natarbora, estudu iha Ailembata.

Iha Γ‘rea minerais, governu emite ona lisensa ba prospesaun no peskiza ba minerais metΓ‘liku no non metΓ‘liku, hamutuk 51 hodi autoriza empreza sira halo investimentu no deskobre potensialidade rikusoin iha rai-okos.

By mprm

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *

X

Warning: Illegal string offset 'share_counts' in /home/mprm/public_html/wp-content/plugins/simple-social-buttons/simple-social-buttons.php on line 477