
Governu husu populasaun, lider komunitáriu no entidade hotu husi Postu Administrativu Same, Alas no Fatuberliu, atu kontribui ba implementasaun projetu auto estrada husi Zumalai ba Natarbora, ne’ebé sei ajuda ekonomia nasionál, kriasaun empregu no efetu multiplikadór seluk.
Iha kontinuasaun ba sosializasaun no konsulta públika ba projetu autoestrada entre Zumalai-Natarbora ba akizisaun rai no propriedade ne’ebé realiza Sexta-Feira ne’e iha Suku Betanu, Postu Admistrativu Same, populasaun no líder komunitáriu sira husu ba governu kona-ba direitu ne’ebé sei hetan, hafoin oferese rai no propriedade ba estadu ba konstrusaun auto estrada, inklui rai produtivu ba agrikultura ne’ebé sei afeta husi kontrusaun auto estrada.
Sua Eselénsia Ministru Petróleu no Rekursus Minerais tenik katak, auto estrada la’os projetu ketak ka izolada, maibé reprezenta vizaun global husi estadu ba konetividade entre Suai Supply Base no indústria petrolíferas iha Natarbora (TLNG, refinaria no petrokímika) tanba ne’e, apela ba populasaun, líder komunitáriu no entidade iha Munisípiu Manufahi, atu kontribui liu-husi oferese rai no propriedade hodi konstrui auto estrada ne’ebé sei kobre àrea barak iha Munisípiu Manufahi.
Pedidu hanesan mos aprezenta husi Señor Prezidente Autoridade Munisípiu Manufahi, Luís Inácio Fernandes no apela kooperasaun ema hotu nian no deklara mos prontidaun atu fasilita rezolusaun ba kontestasaun husi komunnidade relasiona ho dezenvolvimentu ne’ebé sei la’o iha futuru mai, ne’ebé fó benefísiu ba nasaun no ba jerasaun foun.
Tuir dadus husi TIMOR GAP, E.P., projetu auto estrada kobre àrea barak-liu Munisípiu Manufahi ho totál liu kilométru 46 husi Mota Karau Ulun to’o fronteira ho Natarbora, ekivalente porsentu 61 husi projetu auto estrada ne’ebé atu konstrui no àrea hirak ne’e pertense ba suku 8 husi Postu Administrativu Same, Alas no Fatuberliu.
Sua Eselénsia Sekretariu Estadu Dezenvolvimentu Lokál, Mateus Talo destaka importánsia kriasaun infraestruturas estréjikas hanesan auto estrada, atu apoia susesu husi projetu Tasi Mane no apela ba Prezidente Autoridade Munisipal, Administrador Postu Administrativu no líder komunitáriu atu alinea programa anuál husi Munisípiu Manufahi ho projetu Tasi Mane, tanba sei rezulta kriasaun empregu no mos efeitu multiplikadór seluk iha futuru.
Ba Sua Eselénsia Seketáriu Estadu Terras no Propriedades, Jaime Xavier, rai hanesan fatór determinante ba realizasaun prosesu dezenvolvimentu no presiza apoiu husi komunidade ba inisiativa husi estadu, hodi hadi’a padraun moris sidadaun nian iha futuru no sei mos rezulta aumentu husi presu rai, tanba ema barak mak sei interesse atu promove inisiativa empreendora no mos kriasaun empregu ba joven sira.
Ba indeminizasaun ba àrea sira ne’ebé afetadu husi projetu, TIMOR GAP, E.P., fó kálkulu katak, governu sei gasta millaun 30 resin ba indeminizasaun ba área afetada iha Manufahi, maibé sei konfere hikas dadus ne’e durante prosesu levantamentu, tanba àrea balun hanesan estadu nia propriedade no orsamentu husi indeminizasaun entidade estatal ne’e hein katak, populasaun sei uza ba inisiativa produtiva.
Tuir planu, ekipa husi TIMOR GAP, E.P. no Sekretaria Estadu Terras no Propriedades sei halo mapeamentu, hafoin halo levantamentu dadus no halo publikasaun ba dadus ne’ebé permite komunidade atu halo koresaun no kontestasaun no prosesu indeminizasaun prevé realiza iha fulan Novembru tinan 2025.