
Díli, 03 Setembru 2026
Ministériu Petróleu no Rekursu Minerais (MPRM) aprezenta mekanizmu jestaun no dezenvolvimentu indústria petrolífera no minerál ba delegasaun husi Governu Iemen, ne’ebé vizita Timor-Leste liu husi plataforma organizasaun intergovernamentál g7+.
Sua Eselénsia Ministru destaka esforsu governu nian, atu dezenvolve setór petróleu no minerál hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekonomia nasionál. Esforsu ne’e bazeia ba esperiénsia liu husi tinan 20, ne’ebé reseitas husi indústria petrolífera sai hanesan fonte importante ba finansiamentu ekonomia nasaun nian, maski iha tendénsia globál atu diversifika fonte enerjia.
Susesu notável Timor-Leste nian mak estabelesimentu Fundu Petrolíferu, ne’ebé jere no investe reseitas husi rekursu petrolíferu, hodi investe iha merkadu finanseiru internasionál, inklui US Treasury securities, hodi asegura seguransa, likidez no retornu investimentu. Prosesu levantamentu hodi finansia ekonomia nasaun nian kada tinan, bazeia jestaun operasionál husi Banku Central Timor-Leste (BCTL) ho koordenasaun Ministériu Finansas.
Ba Sua Eselénsia Ministru, estabelesimentu no konsolidasaun husi entidade públika, hanesan IGTL, I.P., ANP, I.P., TIMOR GAP, E.P., ANM, I.P., Murak Rai Timor, E.P. no TL-EITI, sai parte importante husi prosesu dezenvolvimentu setór petróleu no minerál. Instituisaun hirak ne’e assume papél iha levantamentu no jestaun dadus prospetividade jeolójika, regulasaun no supervizaun no exekusaun indústria extrativa, hodi kontribui ba dezenvolvimentu sustentavel no finansamentu ekonomia nasionál.
Kada nasaun iha realidade rasik, inklui sistema governasaun, kondisaun ekonomia, nivel dezenvolvimentu edukasaun no sosiedade ne’ebé diferente no tanba ne’e, Sua Eselénsia Ministru Francisco da Costa Monteiro fiar katak esperiénsia Timor-Leste nian kona-ba jestaun, regulasaun no dezenvolvimentu indústria extrativa, hanesan referénsia no fonte aprendizajen ba nasaun sira seluk.
